|
|
Sellel leheküljel on juttu sellest, milline näeb välja sepislik sepis, miks seda peaks taotlema ning milliste tehniliste võtetega on seda võimalik saavutada.
Sepislik, sepis on väikeste eelteadmiste korral päris hästi äratuntav. Selle põhjuseks on ainult sepisele omased erilised detailide ühendamise viisid, mis muudavad toote või detaili vormimängu palju huvitavamaks ning mitmekesisemaks. Sepislike ühenduste juures kasutatakse neetühendusi, klamberkinnitusi, ühe materjali teisest läbiviimisi jne. Näiteks: raiutakse neediaugud rauast läbi kuumalt ning venitatakse seejärel needile sobivaks, tekitades augu külgedele ilmekad paisud, mis aukude puurimisel oleksid mõeldamatud. Keevituse kasutamine sepatöödes aga viitab töö lõpuni läbimõtlematusele või teostaja mugavusele. Sepises kasutatud nähtavad keevisühendused muudavad mõttetuks kõrvalasuvate sepissõlmede funktsionaalsuse. Keevitamine on sobilik, kui kasutatakse peidetud keevitust, mis ei riiva silma ega lõhu sepisliku konstruktsiooni loogikat. Sepislikkuse taotlemisel on odavaks ja kitšimaiguliseks vahendiks ka materjali ületagumine, et see näeks välja nagu sepis, olemata seda sisuliselt. Puhas sepis on kultuuriajaloo seisukohalt traditsionaalsete, funktsioonist tingitud sepisvõtete kasutamise tõttu väärtuslikum, kui enamus metallitöökodades pakutav elektri- või gaasikeevitus. Alljärgnevalt näiteid ning võrdlusi sepislikkuse teemal.
Augu raiumine ja venitamine, riistadMärgitud kohal kuumutatud sepisel (veel parem kui on märgitud ka vastaspoolel) raiutakse sepameisliga pilu mis ulatub üle poole sepise paksusest. Seejärel pööratakse materjal ümber ja raiutakse teiselt poolt märgitud kohast nii sügavale, et tekib materjali läbistav pilu. Viimased löögid on soovitav lüüa alasiaugu kohal, et materjali läbistav meisel ei põrkaks vastu alasit.
Peale seda saab ümara torniga (sabaga või ilma), mille tipp on teritatud kiilukujuliseks, venitada tekkinud pilu ümaramaks, kuni soovitud läbimõõduni.
Korrektne tulemus saavutatakse, kui raiumismeisel on valitud augu lõppläbimõõdu jaoks õige laiusega (joonis 3). Raiumismeislid (joonis 4) ja sepatornid (joonis 5). Tornid võivad olla ka ilma varreta, lihtsalt teritatud otsaga ümarad, nelikant vms materjalist pulgad.
  
|
|
|
                
|
